„Pakendiprügi” autor Haana Norma

Eksponaat „Pakendiprügi“ paikneb kolmanda tiiva vasakus seinas mannekeenide rea keskel. Pakendiprügist ühele poole jääb viis mannekeeni ja teisele poole ülejäänud viis mannekeeni.

Eksponaadiks on prügihunnik, mis koosneb igapäevaselt kasutusel olevatest pakenditest. Tühjad pakendid looklevad koonusekujuliselt laviinina mööda valget seina alla ning lõppeb seina äärde kuhjatud prügihunnikuga. Ülemised pakendid on kinnitatud seinale, moodustades kokku umbes kahe ja poole meetri kõrguse pakendimäe. Koguseliselt on see umbkaudu 13 kilogrammi, mis on keskmise eestlase poolt tekitatud pakendiprügi kogus ühes kuus. Pakendi prügihunnikus on vahtplastist ühekordsed toidukarbid, munarestid, suured ja väikesed plastpudelid, kuivainete ümbrised, juustu ja vorstipakendid, konservikarbid, klaasist supipurgid, tühjad parfüümipudelid, šampoonipudelid, piima –ja koorepakid, pitsakarbid, krõpsupakid, kommipakid, šokolaadipaberid, küpsisepakendid, tühjad kodukeemia topsikud ja pudelid, väikesed läbipaistvad kilekotid, paberkotid jne. Kõik tuttav ja igapäevaselt kodudes kasutusel olev pakendiprügi.

Kuhja kõrval seinal ripub infotahvel, millel on tekst:

Pakendiprügi

Kokku tekitame Eestis ühes aastas u 200 000 tonni pakendijäätmeid. Valdav osa tarbitud pakenditest on ühekorrapakendid ehk suur osa neist liigub kohe peale kasutamist prügikasti.

Kuigi liigiti kogumisele on viimastel aastatel palju tähelepanu pööratud, siis kahjuks on Eestis olnud liigiti kogutud olmejäätmete ringlusse võtumäär juba viimased 10 aastat kõigest 30%.

70% olmejäätmetest suunatakse põletamisele või ladestamisele. Sinna peaks aga jõudma vaid ainult need jäätmed, mida ei ole võimalik ringlusse võtta. Biolagunevad pakendijäätmed tekitavad prügilas lagunedes olulisel määral kasvuhoonegaase. Iga-aastane ülemaailmne kilekotitoodang

arvatakse ulatuvat 1000 miljardi tonnini – ühes minutis enam kui miljon kotti. Igal aastal jõuab maailma ookeanidesse 8 miljonit tonni plasti - see on igas minutis 1 veoauto koormatäis.

Euroopa Liidus läbi viidud uuringu järgi moodustab plast 80–85% mereprügist ning sellest omakorda pool on ühekordsed plasttooted nagu kõrred, topsid jms.

Ennustatakse, et aastaks 2050 on ookeanides kaalult rohkem plasti kui kalu.

Mida saad Sina teha?

1. Võimalusel väldi ühekordseid pakendeid.

2. Kus võimalik, osta pakendatud kauba asemel lahtist kaupa oma korduskasutatava anumaga.

3. Kasutatud pakendid vii pakendikonteinerisse, et jäätmekäitlejad saaksid sobivad pakendid ümber töödelda.

Iga eestlane tekitab pakendijäätmeid keskmiselt 160 kg aastas: 24 suurt prügikotti.

Teos “Pakendiprügi” koosneb keskmise eestlase ühe kuu pakendijäätmetest. Ühes kuus u 13 kg

= u 2 suurt prügikotti.

Autor: Haana Norma

Eestikeelse teksti all on sama tekst inglise keeles.

*****