„Mõtle peaga” galerii autorid Mare Raidma ja Karola Kaugema

“Mõtle peaga” galerii asub kolmandas tiivas vasaku seina ääres, kui peale „Tekstiili multiversumit keerata taas vasakule. Galerii koosneb mustadele kandilistele postamentidele asetatud naismannekeenide torsodest, kõrgusega umbes 170 sentimeetrit. Mannekeenide käteta ülakehad on musta või halli värvi, neil on erinevatest igapäevaselt kasutusel olevatest ühekordsetest toodetest tehtud pead või peakatted.
Iga mannekeeni kõrval on valge postament, millel on pleksiklaasist kuubik. Selle sees on alternatiivsed esemed ühekordsetele toodetele ehk tegemist on lahenduste kuubikuga. Iga lahenduse kuubiku kohal seina peal on igat eksponaati tutvustav infotahvel nii eesti kui inglise keeles.
Mannekeene ja nende peakatteid on võimalik ettevaatlikult ja õrnalt katsuda. Valge seina ääres on reas kümme mannekeeni.
Galeriid alustab seinal rippuv  kogu eksponaati tutvustav infotahvel, millel on tekst:

Läbi galerii jalutades kohtud mannekeenidega, kelle peadeks või peakateteks on igapäevaselt kasutatavad tooted. Need on kahtlemata mugavad kasutada, kuid oma ühekordsuse tõttu on neil suur keskkonnamõju. Õnneks on igale ühekorratootele olemas ka korduskasutatav alternatiiv, mis on parem nii keskkonnale, meie tervisele kui ka rahakotile.

Head avastamist!
“Mõtle peaga” galerii autoriks on Mare Raidma

Esimesel mannekeenil on pea ümber plastikust ja papist ühekordsed joogitopsid. Topsid on pea külge kinnitatud põhja pidi, topside vahele on pikitud pappi ning sinist ja läbipaistvat kilet. Suure ümmarguse pea küljes, vasaku meele kohal, on teine täpselt samasugune topsidest pea, aga mõõtudelt väiksem.

Mannekeenist vasakul asetsevas lahenduste kuubikus on väike kaasaskantav terasest termos ning korduskasutatavad topsid.

Seinal rippuval infotahvlil  on tekst:

Ühekordsed topsid

Viskame iga päev ära 200 000 ühekordset joogitopsi, mida ei saa ümber töödelda. Kui seda visualiseerida, siis saaksime ühekordsetest joogitopsidest 20-kilomeetrise rivi, mis lookleks nt Pääskülast Viimsisse.
Kas Sa teadsid, et 2021. aasta juunikuust peavad kõik papist topsid kandma märgistust „toode sisaldab plasti“. Ehkki ühekordsed topsid tunduvad olevat tehtud papist, koosnevad need valdavalt mitmest kihist. Papikihi all on õhuke plastkiht, et tops läbi ei vettiks. Segumaterjalidest pakendeid ei saa ümber töödelda.

Mida Sina saad teha?
Tekita endale harjumus igal pool isiklikku topsi kaasas kanda. Joo ja söö kohvikus koha peal. Osta kaasa vaid toidukohtadest, kes pakuvad kaasamüügiks korduvkasutatavaid alternatiive. Anna oma eelistustest kohvikule teada, muidu ei muutu midagi.

Teisel mannekeenil on pea asemel värvilistest nõudepesusvammidest suur kuubik. Kuubiku esi- ja vasakpoolse külje svammidel on roheline kare külg väljaspool. Kuubiku parema külje švammidel on pehmem pool väljas ning on mitmevärviline. Svamme on siniseid, kollaseid, lillasid ja oranže.  Esikülje keskel on kitsas vertikaalne avaus. Mannekeeni kaela ümber on suuremad dušinuustikud.

Mannekeenist paremal asuvas lahenduste kuubikus on kookoskiust küürimishari ja kookoskiust svamm, linavildist nõudepesunuustik ja käsnkõrvitsad.

Seinal rippuval infotahvlil on tekst:

Plastikkäsnad

Pea igas liitris Eesti merevees leidub mikroplasti. Uuringud näitavad, et mikroplastireostus tuleb sünteetiliste tekstiilide pesemisest. Kas teadsid, et üle saja aasta tagasi võeti kasutusele looduslik jätkusuutlik käsn, mis on valmistatud kuivatatud käsnkõrvitsa ehk luffa taime viljast. Luffa kiuline struktuur teeb neist head käsnad, mida on võimalik kasvuhoonetest ka meie kliimas kasvatada. Üleminek looduslikult käsnalt plasttoodetele võis aset leida Teise Maailmasõja ajal, kui peamiselt Jaapanist hangitud luffade transport peatati.

Mida Sina saad teha?
Kasuta luffat, see on keskkonnasõbralikum ja kodustes tingimustes kompostitav. Kasuta linavildist nuustikut, millel on antibakteriaalsed ja hüpoallergeensed omadused. Kasuta kookoskiust nuustikut. See sobib pottide, pannide õrnade klaasesemete jne pesemiseks.

Kolmanda mannekeeni pea on tehtud šampoonipudelite väljalõigetest. Nägu katavad vertikaalselt heledad peenikesed plastribad, üheks silmaks on pudeli kael.
Pead ümbritsevad erinevad värvilised ja kirjud kroonlehekujulised väljalõiked, moodustades pea ümber justkui lõvilaka.

Mannekeenist vasakul asuvas lahenduste kuubikus on „Ari“ vahuseebipulber ja dosaator ning tahke seebi, šampooni ja palsami tükid.
 Seinal oleval infotahvlil on tekst:

 
Šampooni ja dušigeelipudelid

Umbes 550 miljonit šampooni ja dušigeelipudelit jõuab igal aastal prügilatesse. Sellest piisab 1164 jalgpalliväljaku katmiseks. Pudelite lagunemiseks kulub keskmiselt 450 aastat. Enamik vedelaid puhastusvahendeid sisaldab umbes 90% vett. See tähendab, et me pakendame ja transpordime „peidetud“ vett üle maailma, mis põhjustab tarbetut plastjäätmete teket ja CO2 heitmeid.

Neljanda mannekeeni pead ja nägu katab valge õhuline tüll, mis ripub pikalt ka kaela ümber seotuna. Pea peal on suur taldrikukujuline alus justkui laia äärega kübar : traadist rõngas, millele on pingutatud tüll ning selle peale on ühtlase õhukese kihina laotatud ümmargused valged meigieemaldus vatipadjakesed.

Mannekeenist paremal asuvas lahenduste kuubikus on puuvillased pestavad meigieemalduspadjad.

Seinal rippuval infotahvlil on tekst:

Näopuhastusvatid ja niisked lapid

Näopuhastusvattide probleem seisneb puuvilla kasvatamises, mille mõju keskkonnale on tohutu. 1 kg puuvilla saamiseks kulub enam kui 20 000 liitrit vett. Puuvilla kasvatamiseks kasutatakse ka suurtes kogustes taimekaitsevahendeid, mis võivad reostada kohalikke jõgesid ja kahjustada elusloodust.
Mida Sina saad teha?
Kasuta korduvkasutatavaid näopuhastusvatte, nt heegelda või õmble need endale ise, kasutades selleks vanu puuvillaseid T-särke või rätikuid.

Viienda mannekeeni pea peal on väike vineerist plaat, millele on üksteise otsa laotud kätekuivatuspaberi rullid, nende peal omakorda hunnikus kokku käkerdatud paberinutsakud. Mannekeenil on ees roosast kilepakendist silmaaukudega mask, pea külgedelt langevad pikad kortsutatud kuivatuspaberi ribad justkui kahused juuksed.
Mannekeenist paremal  asuvas lahenduste kuubikus on alternatiivina lillelisest kangast väikesed rätikud.

Seinal rippuval infotahvlil on tekst:

Kätekuivatuspaber

5-sekundilise kasutuskorraga toode lihtsalt ei ole mõistlik. Nagu iga teine ühekordselt kasutatav toode nõuab paberrätikute tootmine energiat, põhjustab süsinikuheitmeid ning tekitab jäätmeid. On hea meeldetuletus, et nagu muud paberit tehakse ka kätekuivatuspaberit puidust. Iga päev raiutakse maailmas paberitootmiseks maha rohkem kui 200 miljonit puud. See tähendab, et iga 2,5 sekundi tagant raiutakse maha üks puu, et toota paberit seal hulgas kätekuivatuspaberit.

Mida Sina saad teha?
Koduses majapidamises kasuta käte kuivatuseks riidest käterätikut. Flanell ja bambus on väga hea imavusega. Avalikus kohas kasuta võimalusel käterätikurulli või raputa lihtsalt käed kuivaks.

Kuuendal mannekeenil on peas kõrge rokokoo stiilis parukas, mis on valmistatud toidukilest. Paruka traatkarkass on umbes 50cm kõrge. Pea külgedel on neli suurt kilest juukserulli. Juuksepiiril ja paruka sees on peenikesed kilest punutud patsid.

Mannekeenis vasakul lahenduste kuubikus on toidukile asendajaks pakutud mitmevärvilised sinise-kollase-punasekirjud mesilasvahast toidurätikud.

Seinal oleval infotahvlil on tekst:

Toidukile

Kuigi teoorias on toidukile ringlusse võetav, on seda praktikas väga keeruline teha, sest toidukile kipub ümbertöötlusmasinate vahele kinni jääma. Määrdunud kilet ei saa ümber töödelda. Toidu ja pakkekile massiline tarbimine annab oma panuse ülemaailmsesse plastireostusesse. Lisaks võib toidukile sisaldada mitmeid tervisele ohtlikke aineid. Kas teadsid, et toidukilet kasutati algselt u 1930. aastal sõjaväes saabaste ja lennukite vooderdamiseks.

Mida Sina saad teha?

Pane toit karpi või kata teise taldrikuga. Kasuta kile asemel mesikangast. See materjal on pestav. Mesilasvaha annab kangale veekindluse, aga on samal ajal hingav. Mesikangast on kerge ka ise teha.

Eestikeelse teksti all on sama tekst inglise keeles.

Seitsmendal mannekeenil on peas suur kirju kübar, mis on tehtud erinevatest hambapastatuubidest. Tühjadest tuubidest lõigatud nelinurksed tükid on omavahel käsitsi ristpistega laia äärega kübaraks kokku õmmeldud. Suurem osa väljalõikeid on värvilise trükikirjaga, mõningad tükid on hõbedased, sest peal pool on hambapastatuubi sisemine külg. Mannekeenist paremal asetsevas  lahenduste kuubikus on must plekktops hambapesupulbriga ja kaks väikest klaasist purki hambapesutablette.

Seinal rippuval infotahvlil on tekst:

Hambapastatuubid

Hinnanguliselt jõuab igal aastal maailma prügimägedele üle 10 miljoni tonni hambapasta tuube. Hambapastatuube ei ole võimalik ümber töödelda, kuna need koosnevad mitmest materjalist – plastist ja alumiiniumist. Probleemi süvendab ka hambapastatuubide kuju ja suurus. Mõned ohtlikumad kemikaalid, mida hambapastades võib leiduda: naatriumlaurüülsulfaat ehk SLS, mida lisatakse, et hambapasta vahutaks. Tegu on odava tööstusliku puhastusvahendiga, mida leidub mootoripuhastusvahendites.

Mida Sina saad teha?

Proovi hambapesu asemel hambapesutablette, mis teevad oma töö ära sama hästi, kuid on keskkonnale ja sinu tervisele paremad. Neid on mugav ka kaasa võtta ning saad osta pakendivabalt.

 Kaheksanda mannekeeni peaks on traadist punutud ümmargune sõrestik, mille sees on sinised ühekordsed žiletid. Peast väljuvad keerdu krutitud traadist harud, justkui sarved. Harude otstes on rohelised, roosad, oranžid ja lillad ühekordsed žiletid.

Mannekeenist vasakul olevas lahenduste kuubikus on kaks metallist raseerijat, vahupintsel ja tahke raseerimisvaht. Seinal rippuval
infotahvlil on tekst:

Žiletid

Ühekordsete žilettide eluiga on kõigest kolm kuni kümme raseerimiskorda. Peale seda leiavad nad tee prügimäele, kus võtab nende lagunemine aega ligi 1000 aastat.
Rahasääst. Kasutades ühekordseid raseerijaid viskad neid kümne aasta jooksul ära üle 300 ning rahakulu 10 aasta jooksul on 360-1080 eurot. Vanakooli metallist raseerijaga 94 eurot.
Mida Sina saad teha?
Kõik uus on unustatud vana – kasuta klassikalist raseerijat, raseerimisseepi ja vahupintslit.

Üheksanda mannekeeni peaks on suur mähkmetest moodustatud lilleõis. Mähkmete vahele on pistetud vatitikke. Suure õie sisse, traatvarre otsa, on torgatud valgetest ühekordsetest imetamispadjakestest keeratud koonusekujulised kallaõied, kollane vatitikk tolmukaks.

Mannekeenist vasakul asetsevas lahenduste kuubikus on riidest mähkmed, villane mähkimis aluslina, meriinovillased mähkmekatted ja imetavale emale mõeldud rinnapadjad.

Seinal rippuval infotahvlil on tekst:

Mähkmed

Üks ühekordne mähe, mis on lapse jalas umbes 2-3 tundi, laguneb prügimäel 5000 aastat. Euroopa Liidus visatakse prügimäele igas minutis ligi 40 000 mähet.

Ühekordsed mähkmed ja ka niisked salvrätikud võivad sisaldada pikaajaliste tervisehäiretega seostatavaid kemikaale.

Mida Sina saad teha?
Vali korduvkasutatavad naturaalsest materjalist mähkmed.
Miks?
 Puhtus. Lapse õrna naha vastas ei ole kemikaale.
Rahasääst. Riidest mähkmete ostuhind on küll kallim, kuid neid saab kasutada aastaid ning on ka järelturul hinnas.
Lapse mugavus, sest päris mähe on pehme ja mõnus lapse jalas.
Mugavus, kuna mähkmed on alati kodus olemas ning ei teki olukorda, kus peaks poodi mähkmete järele tormama.
Saab mähkmetest kiiremini vabaks. 30 aastat tagasi olid lapsed mähkmevabad umbes 18 kuu vanuselt. Ühekordsete mähkmetega on keskmine vanus 3 aastat.

Kümnenda ja ühtlasi viimase mannekeeni pea ja nägu on kaetud tampoonidega. Mõlemas kõrvas on punase paela otsas rippuv tampoon. Ümber mannekeeni kaela, keskkoha, puusade ja risti üle rinna jookseb lai punane lint. Lindil on reas aasad nagu padrunivööl, igas aasas on tampoon.

Mannekeenis paremal asuvas lahenduste kuubikus on rohekaspruun merekäsnast tampoon, pestavad korduvkasutatavad hügieenisidemed, kaks menstruaalanumat ja musta värvi menstruaalpesupüksid.

Seinal rippuval infotahvlil on tekst:

Tampoonid ja sidemed võivad sisaldada tervisele ohtlikke aineid ja lagunevad 500-600 aastat. Naine kasutab oma elu jooksul umbes 11 000 hügieenisidet või tampooni. 90% tampoonidest on plastik. Üks side võrdub nelja plastikust kilekotiga. Keskmiselt kulutab iga naine eluea jooksul hügieenisidemetele ja tampoonidele 5000 eurot.

Mida Sina saad teha?
Kasuta menstruaalanumat. See ei sisalda ohtlikke kemikaale, mahutab umbes kolm korda rohkem vedelikku kui tampoon ja kestab aastaid. Anum maksab 20-40 eurot. Kasuta pestavaid hügieenisidemeid ja lekkekindlaid aluspükse.
 

*****