„Paabulind“ autorid Oleg Titov ja Eve Komissarov

Eksponaat „Paabulind“ asub nagu „Murdlainegi“ Kvartali teise korruse esimeses jalutuskoridoris, liikudes paar meetrit eskalaatorist paremale.

Efektne paabulind asetseb koridori keskel umbes meetrikõrguse valge postamendi peal. Eksponaadi kogukõrgus on umbes poolteist meetrit. Pika peenikese kaelaga lind on valmistatud valgest penoplastist, tema seljaosale on kinnitatud  valgest õhukesest plastist välja lõigatud nn suled, mille ääred on ribastatud. Paabulinnu umbes pooleteistmeetrine alt laienev saba langeb põrandale. See on tihedalt kaetud valgete ja läbipaistvate plastpudelitest välja lõigatud sulgedega, mille ääred narmendavad. Osad sabasuled on kaunistatud hõbedase sädelusega.
 Paabulinnu kõhualusele  on kinnitatud rohkelt lilleõisi, mis on tehtud helesiniste plastpudelite põhjadest. Pudelipõhjade servad on kroonlehekujuliseks lõigatud ja kaardu kuumutatud. Lilleõite südameteks on hõbedased fooliumipallid või väikesed sinised ümmargused jõuluehted.
Paabulinnul on helklevad klaaspärlitest silmad ja pealael mõned väikesed püstised pärlitega kaunistatud plastikust suled.
Paabulindu on võimalik õrnalt katsuda.


Linnu kõrval on jalal seisev infotahvel, millel on tekst:


„Paabulind“ valmis Ugala teatrihoone jõulukaunistusena 2023. aastal ning selle

eesmärgiks oli anda teatris tekkinud „prügile“ uus nägu ja tegu. Teose loomisel on kasutatud plastpudeleid ja -pakendeid, kile, metallvõrku, penoplasti ja fooliumit.

Plastpudelite ja -pakendite hankimiseks viidi läbi kogumisaktsioon Ugala teatris. Muude materjalide näol on tegemist erinevate laojääkidega ning detailidega erinevatest mahakantud lavastustest.

Kas teadsid?

Igal aastal jõuab maailma ookeanidesse 8 miljonit tonni plasti – see on igas minutis üks veoauto koormatäis. Euroopa Liidus läbi viidud uuringu järgi moodustab plast 80–85% mereprügist. Ennustatakse, et 2050. aastaks on ookeanides kaalult rohkem plasti kui kalu.
„Paabulinnu“ autorid: Oleg Titov ja Eve Komissarov

*****

 

Previous
Previous

„Murdlaine” autorid Ines-Issa Villido, Ivar Heinpalu

Next
Next

„Tekstiili multiversum”autor Auli Uiboupin