„Murdlaine” autorid Ines-Issa Villido, Ivar Heinpalu


Näitus jätkub Kvartali keskuses sees, kus on seitse eksponaati. Hoones  asetsevad eksponaadid  2. korrusel ringi ratast kõigis neljas laias jalutuskoridoris kaupluste ees. Keskel on läbi kahe korruse kõrguv aatrium.

 

Eksponaat „Murdlaine“ asub  2. korrusel, eskalaatorist mõni meeter vasakul.
Murdlaine on igast küljest vaadeldav.
Valgest teralisest vahtplastist murdlaine seisab heledal alusel ja on umbes kolm meetrit lai ja kaks pool meetrit kõrge. Laine hari on ette poole kaardus. Murdlaine alumisse osasse, umbes kahe kolmandiku ulatuses, on valge ehitusvahu sisse surutud plastpudelid.
Valdavalt hele- ja tumesinised, vähem rohelisi ja läbipaistvaid. Nähtavad on vaid pudelite põhjad. Kokku on murdlainesse torgatud üle 1000 plastpudeli. Laine kaarjas hari on valge, jättes mulje sinaka murdlaine vahusest harjast.

 Murdlainet on võimalik katsuda ning kasutada pildistamiseks efektse fotoseinana.

Eksponaadi kõrval seisab jalaga infotahvel, mille ülemisel poolel on järgnev tekst:


"Murdlaine"

Autorid: Ines-Issa Villido ja Ivar Heinpalu

Kas teadsid?
70ndatel, kui pudelivesi toodi USAs turule, tundus enamikele inimestele täiesti arulage, miks peaks sama vee eest, mida kraanist saab, rohkem maksma. Pudelivee kui toote väljatöötamise taga on suurtööstused Coca-Cola ja Nestle. Pudelivett on nimetatud 20. sajandi suurimaks pettuseks ja turundusteoks. Eestis võib kraanivesi olla ka ohutum, kuna seda kontrollitakse sagedamini kui pudelivett. Pudelivesi seisab pikalt poeriiulitel ja plastist võivad ajapikku ohtlikud ained joogivette imbuda. Sama võib juhtuda ka pikalt soojas, nt päikese käes seisnud veepudeliga.
Probleem. Pudelivee tootmiseks ja transportimiseks kulub suures koguses fossiilseid kütuseid. Üle maailma toodetakse igal aastal 200 miljardit veepudelit. Kui need ritta asetada, ulatuks rivi 56 korda Kuule ja tagasi. Peale kütusekulu tuleb arvestada ka kasvuhoonegaasidega, mis paiskuvad õhku veepudelite transpordil. Plastpudelid moodustavad suure osa plastijäätmetest, mis sageli lõpetavad prügilates, veekogudes ja looduses.

Need plastijäätmed lagunevad aeglaselt ja põhjustavad keskkonnareostust ning kahjustavad elusorganisme.

Kraanivee ja pudelivee tervisliku ja toitainelise kvaliteedi osas erinevus praktiliselt puudub.

Mida saad Sina teha?

1. Joo kraanivett. Kraanivesi ei nõua ühekordse pudeli kasutamist ega transporti, vähendades seeläbi plastireostust ja süsinikujalajälge.

2. Kanna kaasas oma korduskasutatavat pudelit.

3. Vii kasutatud plastpudelid taaraautomaati - nii ei satu need loodusesse ja jõuavad

ümbertöötlusesse.

Infotahvli alumisel poolel on sama tekst inglise keeles.

*****


Previous
Previous

„Väekogum” autor Marie Käige

Next
Next

„Paabulind“ autorid Oleg Titov ja Eve Komissarov