„Usalda vaala” autor Ines-Issa Villido
Eksponaat „Usalda vaala“ asub Kvartali Aleksandri tänava poolse sissekäigu juures kõnniteel. Suur küürvaala poja skulptuur seisab umbes pooleteistmeetrisel metalljalal. Metallkarkassist vaal on 5 meetrit pikk ja 3 meetrit lai, vaal on seest tühi. Vaala pea ja kõhualune on kaetud klaasriidega ning sellele on tihedalt, üksteise kõrvale, kleebitud suitsukonid. Määrdunud ja vettinud suitsukonid on eri marki, erineva pikkuse ning läbimõõduga. Vaala pea ja küljeuimed on kaetud roheka kalavõrguga, selg ja sabauim hallika võrguga. Skulptuuris on kasutatud umbes 30 000 suitsukoni. Vaal on igast küljest vaadeldav, vaala suitsukonidega kaetud kõhtu ulatub ka katsuma.
Vaala hoidva metallist posti külge on kinnitatud infotahvel, millel on tekst:
“Usalda vaala”
Skulptuur “Usalda vaala” valmis 2023. aasta I Land Soundi festivaliks. Ta on oma 5-meetrise pikkusega suuruselt tõetruu: veidi priskem kui vastsündinud küürvaalapoeg. Skulptuuri kehakatavad kalavõrgud ja suitsukonid, mis - oma väiksusele vaatamata - on samas ka ühed arvukamad maailmamerede saastajad. Vaalade ja muude veeloomade ja -lindude kõhtudest on leitud tohututes kogustes plasti, sealhulgas suitsukonisid ning kalapüügist merre triivima jäänud võrgud on vaalade elule suureks ohuks, kuna nad võivad sinna kinni jääda.
Miks vaalaskulptuur?
Mida rohkem on vaalasid, seda hoitum ja tervem on meie planeet. Kuigi meie kultuuriruumist kauged loomad, mängivad vaalad kogu Maa ökosüsteemi tasakaalu hoidmises suurt rolli. Vaalade väljaheide väetab fütoplanktonit, mille kogumid on kui ookeanis hõljuvad vihmametsad, tootes üle poole Maa hapnikust. Nad aitavad ka reguleerida kalade arvukust ning siduda oma elutegevuse käigus tohututes kogustes CO2-te, aidates nii võidelda kliimamuutuste vastu. Meie tarbimise ja reostuse tagajärjed jõuavad isegi kõige kaugematesse paikadesse ookeanis, kuna loodus on üks terviklik süsteem. Niisiis ujub-lendab kalavõrkudest ja 30 000 konist laotud vaalake hoopis maismaal, meenutades, et looduses on kõik omavahelises ringluses ja seoses, lakkamatus ühenduses.
Autor: Ines-Issa Villido
Teostus: Ines-Issa Villido ja Ivar Heinpalu
Kuigi tihtipeale ei peeta suitsukonisid prügiks, eriti inimeste seas, kes neid maha viskavad, on see maailma kõige suuremaks reostuseks. Üle maailma visatakse suitskonisid maha igas sekundis 137 000 korda! Eestis tekib ühes aastas umbes 100 rekka täit konijäädet. See on 300 tonni! Igal aastal kulub tubaka kasvatamiseks 22 triljonit vett. Sellega saaks täita 8.8 miljonit olümpiasuuruses basseini. Maha visatud koni mürgitab pinnast, pidurdades märkimisväärselt taimede kasvu ja olles ohuks loomadele ning lindudele. Umbes kuuest triljonist igal aastal suitsetatud sigaretist jõuab 4,5 triljonit koni kogumassiga 500 000 tonni loodusesse. 1 koni võib mürgitada 1000 liitrit vett. See on umbes sama palju kui me 2 aasta jooksul joome. WHO hinnangul langetatakse tubakakasvatuse tõttu igal aastal hinnanguliselt 200 000 hektarit metsa/metsamaad. See on umbes 5% ülemaailmsest metsade langetamisest.
Mida saad Sina teha?
Kui suitsetad, siis ära viska koni maha - kasuta kaasaskantavat KOPS konitopsi ja võimalusel pane koni Filareti prügikasti. Filaret töötleb konijäätme ümber uuenduslikuks 3D printimise materjaliks. Suitsetamisest loobumiseks leiad kasulikke soovitusi ja abinõud veebilehelt. Loobumisega toetad eelkõige oma tervist, kuid see võib ka positiivselt mõjuda Su rahakotile ja säästab keskkonda.
Vaalast mõne meetri kaugusele, tänavavalgustusposti külge, on kinnitatud helesinine metallist kastike. Kast asetseb umbes silmade kõrgusel, selle esipaneelil on väike ümmargune ava.
Kastile on joonistatud põlev sigaret, mille ülal on kiri: VISKA OMA KONI SIIA. KOGUTUD KONIDEST SAAVAD UUED TOOTED. www.filaret3d.com
Sama kiri ka inglise keeles.
*****
